I ÜLDOSA

1. Eesmärgid ja põhiülesanded

 

1. 1. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

 

Viljandi Huvikool pakub õpilastele mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Õppe- ja kasvatustöö peamisteks eesmärkideks on avastada õpilaste loomevõimed ja luua nende arenemiseks sobiv keskkond ning eesti kultuuritraditsioonide alusel edendada kohalikku kultuurielu. Meie jaoks on tähtis tekitada ja säilitada õpilastes vaba õpitahe, huvi ümbritseva maailma vastu, valmidus loovaks tegevuseks ja tahe ning julgus ennast teostada. Kooli eripärast lähtuvalt väärtustame looduse mitmekesisust ning kujundame jätkusuutlikke eluhoiakuid.

1. 2. Põhiülesanded

 

Põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes arendab ennast ja aitab tulevikus ise ühiskonna arengule kaasa, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tuleviku eest vastutajana. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu õpetajad, õpilased ja lapsevanemad üheskoos.

Pedagoogilisel personalil on vaja juhinduda õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel järgmistest ülesannetest:

  • Muuta õppekeskkond õpilasele sõbralikuks ja turvaliseks.
  • Jõuda töös iga üksiku õpilaseni.
  • Hoolitseda tervete ja tasakaalustatud meelteelamuste eest.
  • Suunata lapsi nägema enda ümber head ja ilusat.
  • Osata väärtustada ennast ja teisi ning ümbritsevat keskkonda.
  • Kujundada keskkonda ja tervist säästvaid käitumisharjumusi.
  • Anda lastele teadmisi kodust, kodulinnast, kodumaast ja kogu maailmast.
  • Õpetus olgu alati ka kasvatus.

 

1.3. Kooli eripära

Kooli põhiväärtuseks on õppija, kes on teadlik iseenda ja keskkonna terviklikkusest. Seda ellusuhtumist toetab liitumine Rohelise kooli programmiga.

Rohelise kooli mõtteviisi näeme nii õppetöös kui koolielus laiemalt:

  • Looduskeskkonna lähedus, õuesõpe;
  • Taaskasutusvõimaluste propageerimist;
  • Keskkonnasäästlikke liikumisviiside propageerimist;
  • Looduse mitmekesisuse väärtustamist
  • Vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste loomist;

 

 

 

Tegevus koosneb kolmest struktuursest elemendist:

  • Seitsmest sammust koosnev strateegia
  • Käsitletavad teemad
  • Rohelise lipu taotlemine kui selle kriteeriumid on täidetud.

Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ning on lisaks lastele ja õpetajatele kaasanud keskkonnategevustesse lapsevanemad ja kõik haridusasutuse töötajad. Ökomärgist "Roheline lipp" saavad taotleda haridusasutused, kes osalevad ülemaailmses Eco-School ehk Rohelise Kooli programmis.

Keskkonnateadlikud eesmärgid ja põhimõtted koostatakse igal õppeaastal lähtudes valitud keskkonnateemadest. Rohelise kooli õppeülesanded kajastuvad kooli tegevuskavas ja huviringide ainekavades.

 

2.  Õpilaskond ja õpetajad

 

2. 1. Õpilaskond

Õpilaskond moodustub koolieelikutest noorteni, kes valivad huvialaringi vastavalt oma huvidele ja võimetele. Ringides osalemise täpsemad tingimused on fikseeritud Viljandi Huvikooli põhimääruses. Erivõimeid eeldavatel aladel võivad toimuda vastuvõtukatsed või konkursid.

2. 2. Õpetaja

  • … omab huvialaringi spetsiifikale vastavat ettevalmistust;
  • … on õpitegevuse kavandaja ja looja ning õppimise innustaja. Õppimise käigus analüüsib õpetaja õppeprotsessi pidevalt ning parandab ja täiendab seda;
  • … peab oskama arvestada huvikoolis töötamise eripära – loovust, paindlikkust ja reageerimist nõudlusele;
  • … ülesandeks on kasvatada aktiivset õpilaskonda. Suunata õppijaid individuaalsete oskuste arendamisel ning hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisel;
  • … juhib ringi ürituste korraldamist, õpilaste osavõttu huvikooli poolt korraldatavatest, ülelinnalistest, vabariiklikest ning rahvusvahelistest üritustest, toetab keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamist;
  • … algatab soovi korral laste- ja noorteürituste projekte.

 

 

3. Pädevused ja hindamine

 

3. 1. Pädevused

Pädevused kujunevad õppeprotsessis kogu kooliaja vältel. Pädevuste olemasolu ja areng sõltub lapse vanusest, kasvukeskkonnast, enesekasvatusest jm. teguritest. Õpetaja rolliks saab olla lapse arengu jälgimine ja eakohane suunamine.

Pädevused on esitatud kahe rühmana: suhtlus- ja väärtuspädevused (suhtumised, hoiakud) ja tegevuspädevused (ainealased üldoskused).

3. 1. 1. Suhtlus- ja väärtuspädevused

  • Õpilane peab lugu enesest ja kaasinimestest;
  • Oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
  • Suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
  • Hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
  • Mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt;
  • Suudab hankida ja kasutada infot;
  • Mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;
  • Oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks;
  • Peab lugu kodust ja perekonnast;
  • Hindab oma ja teiste rahvaste kultuuri;
  • Lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest;
  • Hindab ilu ja headust;
  • Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes.

 

3. 1. 2. Tegevuspädevused

Ainealased üldoskused, mis kajastuvad vastavate huviringide ainekavades

3. 2. Hindamine

Hindamine on osa kooli õppeprostsessist. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Viljandi Huvikoolis on õppetöö hindamiseks sõnaline analüüs ja hinnang.

Analüüsi ja hinnangu andmise eesmärgid on:

  • anda teavet õppimise käigust õpilasele, lapsevanematele, õpetajale, kooli juhtkonnale;
  • määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused;
  • motiveerida õpilast sihikindlalt õppima.

 

Hindamise põhikriteeriumiks on muutused iga üksiku õppuri arengus nii isiksusena kui ka grupitööst osavõtjana.

Õpetaja võib anda hinnangut:

  • protsessile (jooksva õppimise või vahetulemuse arvestamine);
  • lõpptulemusele.

 

Kooliväline hindamine võib toimuda maakondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, näitustel, ülevaatustel, kontsertidel jm.

Iga õppeaasta lõpul või kooliastme läbimisel võib anda õpilastele tunnistused, millel on näidatud läbivõetud ained ja teemade valdkonnad.

4. Õppetöö korraldus

 

Õppekorraldus peab igati soodustama õppekavade täitmist, võimaldama ja toetama töö mitmekesistamist ja uute võimaluste leidmist.

4. 1. Õppetöö alustamine ja lõpetamine 

 

Õppetöö algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Suvine õppetöö toimub eriplaani alusel. Õppeaastate arv erinevates huviringides on erinev.

4. 2. Õppetund

 

Sõltuvalt ainest ja õpilaste vanuseastmest kasutatakse õppetöö korraldamisel mitmeid erinevaid vorme (õppetund, mäng, konverents, seminar, konkurss, oksjon, lahtine tund, töötuba, projekt, ekskursioon jm).

4. 3. Kooliastmed

 

Õpilaste jagunemine kooliastmetesse ei sõltu reeglina nende vanusest, vaid personaalsest valmisolekust ja võimetest osaleda antud kooliastme tegevuses. Viljandi Huvikoolis võib eristada nelja  kooliastet:

  • Eelaste-  1 – 3 õppeaastat
  • Algaste - 1 - 3 õppeaastat

 

eelduste ja aluste loomine põhiõppele, koostööoskuste harjutamine, laste eelduste väljaselgitamine

  • Põhiaste - 1 - 8 õppeaastat

 

loomevõimete kavakindel arendamine; koostööoskuste süvendamine; laste suunamine iseseisvale tegutsemisele ja otsimisele

  • Vanem aste - 1 - 7 õppeaastat

 

erialase meisterlikkuse arendamine; iseseisvate tegutsemisoskuste kujundamine

Sõltuvalt huviringi tegevuse eripärast võivad kooliastmed veel omakorda jaguneda.

4. 4. Õppetöö maht

 

Õppetöö maht võib õppeaastate lõikes erineda, sõltudes õpetaja loovast tegutsemisest, grupi koosseisust ja muudest tingimustest.

4. 5. Vastuvõtu tingimused

 

Viljandi Huvikooliastumiseks on vaja täita elektrooniline avaldus https://viljandihuvi.ope.ee/vastuvott

Õppima asumise tingimuseks on õpimotivatsioon ja soov tegeleda valitud huvialaga.

Sisseastumisel katseid ei korraldata.